"Mul on õige mitu kirjatööd pooleli (mõned neist patuselt kaua), nii et mu paremal käel on pooleldi avatud pildiraamat "Vaaraode aarded" ning tekstiraamat "Vana-Egiptuse tõus ja langus" ─ selgus üks kartograafiline probleem, mille peaks lahti kirjutama.

Enne und loen Hararit ("21 Lessons for the 21th Century", mille viimati Barcelonast ostsin).

Uuesti pakub mõnu Redondi "Ketser Galilei", transsubstantsiatsiooni teoloogia on hästi põnev, ehkki selles vallas ei ole mul lisada mitte midagi uut.

Ja siis lugesin üleeile õhtu läbi Majakovski luuletusi Felix Kotta tõlkes, vaadates venekeelset originaali kõrvale ─ no küll oli vägev tegelane see Majakovski, milline murdja anne.

Ühe ammu võlgu oleva artikli tarvis piidlen Nietzschet, tema müüditeooria käib ka abstraktse maalikunsti kohta.

Ja palusin raamatukogul pikendada Ogolevetsi "Sissejuhatust kaasaegsesse muusikalisse mõtlemisse", üht teenimatult tähelepanuta jäänud teost (olin Tallinnas esimene laenutaja, mäletasin seda raamatut veel Tartu Riikliku Ülikooli päevilt) ─ teost, mis seletab Wagneri muusika laadilisust.

Andsin kirjastusse oma artiklikogu käsikirja "Luule ja tõde", selle tarvis tuli tsitaadid üle kontrollida ja sajas raamatus püherdada.

Aga kõige rohkem olen viimasel ajal lugenud Shakespeare'i "Romeot ja Juliat", sest lavastasin selle oma üliõpilastega "tummfilmina" ─ nemad tohtisid ainult liigutusi teha ja laval liikuda, mina lugesin neile taustaks teksti. Täppi läks!"