Üks Peterburi giidina tegutsev hea inimene kinkis mulle hiljuti vägagi väärt venekeelse raamatu "Casanova Veneetsia" (autoriks Sergei Netšajev, kirjastus Astrel, 2010). Olen seda raamatut lugenud nagu mõnda assortiikarpi süües, vähehaaval ja ülima naudinguga juba mitmeid kuid, sest tegu on huvitavalt kirjutatud raamatuga, kus selle kuulsaima veneetslase, kunagise naiste lemmiku ja salajase agendi biograafia vaheldub rikkalike ekskurssidega Veneetsia ajaloo ja legendide maailma. Vaatasin raamatu mõju all olles üle uuesti isegi Fellini kuulsa Casanova-filmi, kus kogu seks käib alati riietega ning kus Casanova magab lõpuks ka robotiga. Nii et robotiga seksimise teema ei ole midagi tänapäeva väljamõeldis, juba Casanovale meeldis see väga! Pärast hakkasin edasi veel Visconti filme vaatama ja nende peale läks lõpuks päris mitu päeva.

Pooleli on ka Juhan Jaigi "Tundmata palu" (kirjastus Kaarnakivi Selts, 2018) mille on koostanud ja järelsõnaga varustanud Lauri Sommer. Siin on igasuguseid Jaigi lugusid ja laastukesi. Kohati on see vana ja hea Kaarnakivi-Jaik, müstiline ja tumeda atmosfääriga Võrumaa džunglite kirjeldaja. Jahimehed lähevad metsa kadunud naisi otsima ja näljast nõrkedes surevad ise. Kõrtsimees ja tema naine on nõiad ning küla käib alla nagu nagu mõni Vietnami kolgas kuni kõrts põlema pannakse ja nõiapaar õhust kuldhaavlitega alla lastakse. Sekka ka mälestuslikke lugusid vanast Võrumaast. Veetsin nooruses enam-vähem kõik suved Võõpsu kandis, kust jooksis Setumaa piir. See maailm, kus mehed lõputult õuel kaarte mängisid ja viina võtsid ning vanu naljajutte ajasid on mulle väga tuttav. Mõni tegelane raamatus olevatelt fotodelt sattus ka mu isapoolse vanaema majja, kord oli ta näiteks kanasuppi keetnud kunstnik Jaan Vahtrale. "Tundmata palu" on üks viimase aja mõnusamaid lugemisi, loen iga õhtu natuke ja ei taha lõpetada.

Turu raamatumessil käies ja linnas hulkudes ostsin endale Georgi Gurdžijevi mälestusteraamatu (G. I. Gurdjieff "Kohtaamisia merkittävien henkilöiden kanssa" kirjastus Sammakko, 2013) Ta oli armeenia-kreeka päritolu esoteerik, kelle õpetusest on ammutanud ka Henry Miller, Kate Bush, koomik Bill Murray ja teised. Just lugesin, kuidas ta üritas Gobi kõrbest ühte liiva mattunud linna leida ja kuidas üks ta kaaslane metsikute kaamelite karja poolt seejuures surnuks näriti. Ütleme nii, et vanasti ei olnud esoteeria ainult kumisevate kausikeste kuulamine. Inimestel hankisid ikka väga erilisi kogemusi, passiivsem mediatsioon tuli võib-olla alles elu lõpuosas. Kõndisin selle raamatuga pärast ostmist Turu linna erinevates kõrtsides ringi ja vaatasin inimesi, kes tegelesid valdavalt  õllemeditatsiooniga. Mõni raamat on selline, et seda ei peagi väga lugema, piisab kui niisugune diibiraamat sul lihtsalt olemas on, kohe hakkab nagu tugevam tunne.